Juku-Kalle Raid

Kuidas kirjeldada inimest, kelle kohta saab kasutada väljendit „ei vaja tutvustamist“? Üks võimalus on tunnistada, et Juku-Kalle Raidist on raske rääkida ainsuses, temas on koos justkui mitu inimest. Kõige paremini tuntakse teda isepäise ühiskondliku aktivistina, kes on tõestanud, et poliitiline tegevus ei pea tähendama ainult kõndi parteilisel joonel. Samuti on ta vaimuka suuvärgi ja tundliku pilguga ajakirjanik, kes kohtleb oma sümpaatiaid ja antipaatiaid võrdse otsekohesusega. Kindlasti ei tasu teda unustada kui mõtlikkusele kalduvat luuletajat. Oma sõprade jaoks – ja neid on Juku-Kallel rohkem kui mõnel väikeriigil kodanikke – on ta sageli seltskonna väsimatu hing, Münchhauseni mõõtu jutuvestja. Kui jälgida, kuidas tema hõõguv sigaretiots öösse suurejoonelisi ja reipaid kaari tõmbab, tekib sageli kahtlus, et magamine on ainus, milleks ta võimeline pole. Sestap on igati loogiline, et just tänu Juku-Kalle toele ja abile jõudis Elamusaasta mõttest tegudeni.