← Tagasi

Maris Kerge

2014, 01, 05

Endast

Haridustpidi peaksin ennast nimetama sisearhitektiks. Rohkem meeldib mulle mõelda, et olen luguderääkija. Selline, kes vahel kasutab jutustamismeetodina sisearhitektuuri, vahel staatilist või liikuvat pilti, vahel hoopis maastikku. Ma ei eelista üht meetodit teisele. Valin selle, mis konkreetses situatsioonis kõige õigem tundub. Kui täppi läheb, hakkavad lood mind rääkima.

 

Elamusaastast

Kooliaeg on isemoodi periood. Siiras ja mänguline lapsepõlv kohtub seal korrapära ja tõsimeelsusega, kuni taandub. Õnneks on elamused! Vägevad ahhaa-hetked, mis jäävad alatiseks ilmuma. Sõltumata sellest, kui kaugele oleme triivinud lapsepõlvest või lapsemeelsusest. Nende eriliste momentide jagamise ja loomise nimel asutatud töögrupis osalemine võimaldab mul olla ühiskondlikult aktiivne. Anda kaudne ja võimetekohane panus, et liustike sulamine peatuks ja sõjakolded rahuneksid.