← Tagasi

Katrin Seppel

2014, 01, 05

Endast

Minu jaoks on tähtsad järgmised asjad.

Perekond – lapsed, kellega koos kasvamine on ühtaegu nii rõõm kui väljakutse.

Kodu, Nõmme – siin on minu juured, siin tunnen end hästi.

Hobid – aed, lugemine, muusika, sõbrad.

Soome – tunnen suurt armastust soome keele, muusika ja kirjanduse vastu. Kusjuures ka minu töökogemus on seotud enamasti Soomega.

 

Elamusaastast

Käin Elamusaasta raames sageli esinejatega koolides kaasas ja tunnen ennast nagu laps jõulumaal, kuna kuulen väga põnevaid lugusid. Mõtlen, et kui meie ajal oleksid käinud andekad inimesed koolis oma elust ja loomingust rääkimas ning inspireerinud meid oma jutustustega, oleksin suhtunud nii mõnessegi õppeainesse loovamalt. Õnneks on nüüd see võimalus uuel põlvkonnal. Õnneks on neil võimalik saada silmast silma kokku kirjanikuga, kes on nende lemmikraamatu autor või heliloojaga, kes on kirjutanud laulu, mida nad peast teavad. Leian, et Elamusaasta on õpilaste jaoks täiesti ainulaadne, luksuslik võimalus kohtuda loomeinimesega väikses ringis, vaadata talle otsa ning kombata tema olemust. Situatsioon klassis on täiesti aus. Looja avab õpilastele oma hinge, räägib lugusid, mida ta võib-olla pole kellegagi varem jaganud. Elamusaasta tekitab väikseid usalduslikke ringe. Jutustatud lood hakkavad mõtetes kummitama ja võib-olla aasta või paari pärast tuleb täiesti ootamatult tõdemus, et „ma olen seda ju kuulnud, seda rääkis mulle ju too kunstnik ja ongi nii, nagu ta rääkis!“