← Tagasi

Jan Kaus

2014, 01, 05

Endast

Olen meesterahvas, poeg, abikaasa, isa, kerges ülekaalus, lühinägelik, kena juuksekasvuga. Lisaks sellele teenin elatist kirjutamise ja lugemisega. Korraldan kirjandusfestivali. Meeldib sulgpalli mängida ning sadu filme sajandat korda üle vaadata. Pean üha tähtsamaks võimalust ja võimet hommikuti lihtsalt aknast välja vaadata. Tänan õnne, et koduveranda aknast paistavad kased, männid, kuused, siis veel vaher, tamm, üks vägev lehis ja isegi jugapuu.

 

Elamusaastast

Kirjanikelt tellitakse sageli arvamuslugusid. Et nad ütleksid, kuidas asjad ühiskonnas on. Ühel hetkel hakkasin tundma, et ei taha hästi neid arvamuslugusid kirjutada. Et mida ma teisi õpetan, kui mul endal veel nii palju õppida. Sealt jõudsin mõttele, et äkki võiks vahelduseks püüda ühiskonnas kuidagi teisiti kaasa lüüa; midagi konkreetset korda saata. Mõjutada ilmaelu seisu mitte ainult kõnedega, vaid eelkõige tegudega. Kuigi mulle teeb rõõmu, et Elamusaastas on mõlemad olulisel kohal. Me kutsume ja saadame inimesi rääkima koolidesse tähenduslikke lugusid. Jah, elamustega on üks tore asi: iga elamus on erakordne, aga samas on nad kõik igaühele mõistetavad. Mulle tähendab Elamusaasta lihtsalt üht võimalust vaadata oma nabast kaugemale; kuulata, mitte rääkida.