Moedisainer ja animakunstnik inspireerisid Orissaare õpilasi, Meie Maa, 18.01.2014

Sel nädalal tutvustasid projekti “Elamusaasta“ raames oma elukutset Orissaare gümnaasiumi 11. ja 12. klassi õpilastele moedisainer Liina Viira, kelle tooteid kannavad Viira sõnul “tiinekatest penskariteni välja“, ning animakunstnik Priit Tender.

Orissaare gümnaasiumi õpetaja ja karjäärikoordinaator Riina Aljas ütles külaliste esinemise eel, et karjääripäevade raames on kohtutud küll erinevate külalistega, kuid moedisaineri ja animakunstnikuga pole see seni veel õnnestunud. “Ehk mõnel noorel tekib nende ametite vastu huvi,“ avaldas Aljas lootust.

Oma loomingus Eesti rahvuskultuuri südames kandev Liina Viira märkis, et “Elamusaasta“ on üks hea projekt noortele. “Otsene kontakt mõne spetsialistiga õpetab palju rohkem kui lihtsalt mõte erialast, mis meeldida võiks,“ leidis ta. “Selline asi toimis ka siis, kui mina Rootsis koolis käisin. Samuti on see vajalik selleks, et üldse teada saada, mis ametid olemas on.

Lisaks eelnevale on Saaremaale tulek minu jaoks ka seepärast eriline, et siinsed noored elavad kohaliku rahvakultuuri sees, mida minu meelest on päris palju säilinud. Tahaksin noortele öelda, et nad oleksid julgemad oma kodukoha rahvakultuuripärandit kasutama.“

Mõnusa muretusega nentis Viira ka seda, et kuigi ta tegeleb iga päev moekunstiga, ei ole ta ikka veel päris kindel, kelleks ta saada tahab. See on lihtsalt nii välja kukkunud ja see ei olnud kindlasti pelgalt otsus, et ühel päeval hakkab ta moekunstnikuks.

“Tulin Eestisse oma juurtega tutvuma alguses vaid aastaks, aga nüüd olen siin kanda kinnitanud ja teekond moemaailma lihtsalt läks nii,“ avas Viira pisut oma sõnumi tagamaid Orissaare õpilastele.

Disainib karupükse ja propageerib kudumist

Viira rääkis õpilastele, et disainihariduse omandas ta Stockholmis, samaaegselt õppis ta selgeks ka rätsepatöö.

“Minu jaoks on väga oluline, et ma oskaksin ise oma loomingut valmistada,“ põhjendas ta oma erialavalikut.

Eestisse tulles hakkas ta esialgu õppima Tartu ülikoolis eesti keelt võõrkeelena, kuid samal ajal külastas kirglikult ka Eesti Rahva Muuseumi rahvariiete osakonda. Seal muutus lapsepõlves esiemadelt nuusutada saadud rahvakultuur Viira jaoks elavaks ja inspireeris teda looma kudumisbrändi NAiiV. Nüüd on elu teinud isevärki pöörde – Liina Viira loodud riided on osa ERM-i püsiekspositsioonist. “Minu jaoks on see lihtsalt cool!“ naeris Viira.

Tema loomingu hulgas on ka villased karupüksid. “Mina lapsena ei kandnud Rootsis karupükse, kuid Eestis kuulsin aina lugusid mingitest villastest pükstest, mis õues märjaks saades hakkasid jalas sügelema. Sealt sain idee disainida villased püksid täiskasvanutele ja see on siiani üks müüdavamaid tooteid mu poes,“ muigas ta.

“Eestis öeldakse, et tark ei torma, aga minu meelest tuleb just pea ees tormata tundmatusse,“ rääkis Viira, kes pelgas, et tema loomingusse suhtutakse halvasti à la “ta rikub ära meie põlise rahvavara“.

“Ma tahan, et me saaksime ennast tunda vabalt meie rahvariietes ja rahvakultuuris. Rahvariiete areng on ju toimunud pidevalt,“ arvas noor naine. Sellepärast ei lasknud ta häirida ennast ka Anu Saagimi kommentaarist mõni aasta tagasi presidendi vastuvõtul nähtud troi-kleidi kohta, mis kõlas umbes nii, et “mis mõttes keegi tuleb presidendi vastuvõtule, kootud sokk seljas?“.

Animatsiooni roll järjest suureneb

Teine esineja, Priit Tender, tunnistas kohe alguses noortele, et ta ei ole mitte kunagi tahtnud saada animakunstnikuks ja taoline asjade käik oli mõneti juhus.

“Minu ajal ju animatsiooni veel ei õpetatud ning tegeleda sai sellega ainult Joonisfilmi või Nukufilmi stuudios,“ ütles kunstiõpetaja haridusega Tender.

Animaatorite väljaõpetamine oli seni tsunftipõhine, kuid nüüd saab seda eriala õppida kunstiakadeemias. Hoolimata sellest ei ole animafilmi tegijaid Eestis palju, nii kümmekond.

“Animatsioon on noorte seas päris levinud ja huvi on olemas,“ sõnas Tender. “Valdkond on erinevate tehnikate lisandumise tõttu tohutult võimalusi avardanud. Animatsioon laieneb igal pool. Näiteks paljud Ameerika animafilmid on juba kassahitid ning pole ime, kui animatsioon ühel päeval tõrjub näitlejad rohkem kõrvale.“

Oma tegevuse ilmestamiseks demonstreeris Tender õpilastele animafilme, mille seas oli ka animafilmilik illustratsioon Andres Ehini luuletusele “Taimne direktor“. Luuletuse esimesed read – Pea lillede vahele vaasi torgatud ja jalad peaaegu et vastu lage – annab ettekujutuse, milline see pilt oli.